Küberturvalisuse intsidendile reageerimine on protsess, mille käigus organisatsioon tegeleb turvarikkumise või küberrünnaku (mida nimetatakse ka turvaintsidendiks) tagajärgedega. Juhtumitele reageerimise eesmärk on olukorra käsitlemine viisil, mis piirab kahjusid, vähendab taastumisaega ja -kulusid ning leevendab negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele või mainele.

Küberturvalisuse Intsidendile Reageerimine

Intsidentidele reageeritakse tavaliselt mitmes etapis:

1. Ettevalmistus: See hõlmab intsidentidele reageerimise meeskonna koostamist, samuti intsidentidele reageerimise plaanide ja eeskirjade loomist. Etapp hõlmab ka turvaintsidentide ennetamise meetmete rakendamist ja vajalike ressursside ettevalmistamist.
2. Tuvastamine ja Analüüs: Hõlmab võimalike turvaintsidentide tuvastamist ja uurimist. Näiteks võidakse jälgida süsteemi logisid, tuvastada ebatavalisi tegevusi ja analüüsida süsteemide ning võrkude käitumist turvaintsidentide kindlakstegemiseks.
3. Ohjeldamine, Likvideerimine ja Taastamine: Selles etapis tegutseb intsidendile reageerimise meeskond selle nimel, et minimeerida intsidendi mõju, isoleerides mõjutatud süsteemid ja takistades intsidendi levikut. Seejärel eemaldab meeskond ohu süsteemidest ja viib need tagasi turvalisse olekusse.
4. Intsidendijärgsed Tegevused: Pärast intsidendi lahendamist analüüsib meeskond põhjalikult intsidenti, reageerimise tõhusust ja organisatsiooni valmisolekut. Õppetunde kasutatakse tulevaste intsidentidele reageerimise parandamiseks ja sarnaste juhtumite ennetamiseks.

Intsidendile reageerimise protsess järgib sageli tsüklit, milleks on kuus põhietappi või faasi:

1. Ettevalmistus: Esimene ja olulisim samm, kus organisatsioonid töötavad välja intsidentidele reageerimise plaani, tuvastavad ja koolitavad meeskonda ning rakendavad ennetavaid meetmeid.
2. Tuvastamine: Organisatsioon tegeleb intsidendi tuvastamise ja endale tunnistamisega, kasutades turvasündmuste analüüsi süsteemi.
3. Ohjeldamine: Juhtumi kahju piiramiseks ja edasiste kahjude vältimiseks rakendatakse ohjeldamisstrateegiaid, sõltuvalt rünnaku olemusest ja süsteemide tüübist.
4. Likvideerimine: Organisatsioon eemaldab ohu süsteemist, mõistes samal ajal intsidendi põhjust.
5. Taastamine: Etapp hõlmab süsteemide ja protsesside taastamist normaalsesse tööseisundisse, tulevikus kasutatavate haavatavuste kõrvaldamist ja süsteemide normaalse toimimise kinnitamist.
6. Saadud Õppetunnid: Järelkontroll, kus analüüsitakse intsidendi põhjuseid, reageerimise tõhusust ja organisatsiooni valmisolekut. Saadud õppetunde kasutatakse turvameetmete jätkuvaks täiustamiseks.

Intsidendile reageerimise projekti kestus sõltub mitmest tegurist:

• Intsidendi Tõsidus: Mõjutab lahendamise aega, kus keerukad juhtumid võivad võtta nädalaid või kuid.
• Intsidendi Ulatus: Mõjutab, kui palju süsteeme või andmehulki intsident haarab.
• Tuvastamise Aeg: Varajane avastamine võimaldab kiiremat reageerimist.
• Ressursid ja Oskusteave: Meeskonna oskused ja ressursid mõjutavad reageerimise kiirust.
• Koostöö: Mitmete sidusrühmade koostöö võib mõjutada intsidendile reageerimise projekti kestust.

Intsidendile reageerimine on sageli aeganõudev protsess, kuid tõhusa juhtimise ja koostööga saab märkimisväärselt vähendada reageerimise aega. Näiteks keskmine aeg rikkumise tuvastamiseks ja ohjeldamiseks oli 2021. aastal 287 päeva, kuid juhtumid võivad olla erinevad.